Saab olema üks põnev päev. Terve päeva teeb kaasa ja räägib meile ajaloost, juhtumistest jne koduloolane Kalle Gaston. Kalle on mitukümmend aastat uurinud ja tegelenud Tarvastu kandi ajalooga ning 20 raamatu autor. Esimene trükis "Uskumatu ja kentsakas Tarvastu" on kokku pandud vanematest ajaleheartiklitest, äsja ilmus tal kogumik "Saladuslik Võrtsjärv", sinna vahele mahub terve rida kihelkondlikke raamatuid.

Tarvastu kiriku torn paistab vähegi selge ilmaga ilusti üle järve tartumaalastele ja nüüd lähme vaatame kirikut ennast lähedalt ning saame kirikuhoonet ka seestpoolt kaeda. Kohalik muuseum ja kalmistu on aga kohad, kus võib korduvalt käia ja alati midagi uut ja toredat avastada. 

Tutvusime Pärnu linnakodaniku maja, linnapeade elulugude ja uue perenaisega.

Rääkisime ja näitasime pilte Tartus toimunud „Kabeliaeda jalutama“ üritusest. Kui erilised olid näituse eksponaadid! Oli meeldiv koosolemine kohvikus ja pidada tulevikuplaane. Giidi saatel toimud mitme tunnine jalutuskäik Raadi kalmistul.
Neile, kes zoomi koosolekust ei osalenud, andsime seal kuuldust ülevaate ning peame suveplaane

EGeS aastakoosolek toimus sel aastal Raplas 21. mail. Selts otsustas aastakoosoleku läbi viia hübriidvormis, kes Raplasse sõita ei saanud, sai osaleda koosolekust virtuaalselt zoom keskkonnas. Sel aastal Pärnu osakonnast keegi Rapla ei sõitnud, seepärast tuli volikirjad vormistada Eva Niglas’e või Evelin Povel’i nimele. Külaliseks oli Anna Pihl, kelle saatesari „Minu uus sugulane“ tõi meie hobi eriliselt esile. Meie meelest õnnestus virtuaalne koosolek väga hästi!

Tartu osakond kutsus meid külastama sealses linnamuuseumi näitust  “Sinna, kus olen pärija. Muutuv matmiskombestik keskajast ärkamisajani“. Osalesime viiekesi väga huvitavast  näitusest, pidasime väikest kohvipausi pidades plaane uute ürituste suhtes.   Seejärel külastame Raadi kalmistut. Väga sisukas üritus!

Aitäh tartlastele!

Sel koosolekul kutsusime seltsikaaslasi osalema Tartu muuseumi külastamisele, soovitasime osaleda 21. mail toimuvast virtuaalsest aastakoosolekust.   Tutvusime seltsikaaslastele  vormistatud sugupuid ja kroonikaid. Saime häid nippe vormistamiseks ja kujundamiseks. Niikuinii on iga kroonika eriline ja omanäoline. Meeldiv, kui sinna on lisatud fotosid esivanematest ja kodukohast. Miks mitte lisada väljavõtteid vanadest kaartitest.

Tänan Tiiut, kes kutsus mind osalema Pärnu Ülejõe Seltsi korraldatud loengule Nooruse Majja. Kolmapäeval, 26. mail esines Aldur Vunk  loenguga "Kus tervitati Tallinnast
Pärnusse tulnud prominente keskajal, uusajal ja “Pätsi ajal." Oli väga huvitav!
Järgmine loeng on juba 2. juunil Nooruse majas algusega 18.00, teemaks:  Rääma mõis — ordumeistri hobusekoplist eramõisaks ja linnaosaks (urbaniseerumise praktikum)

Osalesime esimesel virtuaalsel EGeS aastakoosolekul, täitsa huvitav kogemus!

Koduloolased kutsuvad meid osalema väikesest Vana-Pärnu ringkäigust. Giidiks on Liia Pulk. Kokku saame Vana-Pärnu kalmistu väravas. Kes soovib võib kaasa võtta mõned lilleõied.

Ringkäigul räägib oma uuest kirjutisest Feliks Männikov. Koduloolaste aastaraamat on saadaval. Ester Kerge võtab mõned kaasa. Koduloo seltsi liikmetele maksab see 5 ja teistele 7 eurot.

Koosolek toimus 11. mai endises Pärnu IV Keskkoolis (Pärnu Ülejõe Põhikoolis). Diana jätkas arvutiga sugupuude vormistamise teemal. Kui on tekkinud küsimusi, siis saadi ka vastuseid. Lisaks räägiti Aadu Musta loengust, mida käis kuulamas väike arv suguvõsa-uurijaid. Täname Priitu, kes jagas ja näitas pilte.

Tänu Raivo Maine ja Evelin Povel-Puusepale said pärnakad 16.05.2015 osa võtta suguvõsa uurimise infotunnist.

Koostöös Pärnu Muuseumiga: ajalooline, genealoogiline õppepäev Häädemeestel, Lemmerannas, Pärnumaa raamatukogutöötajatele

Kolmapäeval, 28. mail kl. 18.00 avatakse näitus  „Talumatsist härrasmeheks“

FOTOL: Hugo Voormansik – eeskujuliku välimusega noorsand Varesmetsa kandist 20. saj I poolest.

Koidula muuseumis avatakse Iisaku muuseumi rändnäitus „Talumatsist härrasmeheks“ .

J.V. Jannseni 195. sünniaastapäevale pühendatud näitus heidab pilgu Eesti maamehe rõivastele ja aksessuaaridele 19. sajandi teisest poolest, kui hakkas toimuma üleminek linnamoele. Eesti talumees kandis kuni 19.sajandi teise pooleni peamiselt rahvarõivaid, mistõttu oli välimuse järgi võimalik vahet teha, kas inimene oli pärit maalt või linnast ning kas tegu oli rikkuri või popsiga. Esimesed linlikuma moe järgijad olid mehed, eeskätt maal elavad haritlased, seejärel nooremad mehed.

Vabrikutööna valminud riided ning jalanõud ilmusid laatadele ja kauplustesse 20.saj alguskümnenditel. Hakati kandma pikki pükse ja vammuskuube, ülekuubede asemele ilmusid palitud. Peakatteks oli suvisel ajal kaabu või nokaga müts, talvel läkiläki. Jalas hakati kandma saapaid, 19.sajandi lõpust ka kamasse. 20.sajandi alguses said tuntuks kalossid. Meesteriietuse juurde hakkas kuuluma ketiga uur ja jalutuskepp. Pidulikemal juhtudel ilmusid ka maainimeste selga sabakuued ja frakid.

Näituse koostas Anne Nurgamaa, kujundas Kaja Tina. Näitus jääb avatuks 15. augustini.

Olete oodatud!

Koidula Muuseum
Jannseni 37
Pärnu, 80032
Telefon: +372 44 33 313

info@parnumuuseum.ee

www.parnumuuseum.ee

Hiiumaa osakond on valmis mandri-külalisi Kärdlas vastu võtma 26. mail 2012

Tere tulemast! 

Kadi

Hiiumaa osakond on valmis mandri-külalisi Kärdlas vastu võtma 26. mail 2012

Tere tulemast! 

Kadi

----=== Allolev info on juba 11.05.2012 kirjast === ---

Palun osakondade juhtidelt ning Jaanilt ja Anult värskemat infot võimaliku osalejate hulga kohta 26. mail Hiiumaal Kärdlas toimuval maakondlike kogunemiste sarja paikkondlikul jätkuüritusel, et teaks vajaliku mahuga ruumi broneerida. Samuti ootan ettepanekuid päeva pikkuse osas, et teaks mitu külalisettekandjat võiks kutsuda. 

Toon siinkohal välja üksikasjaliku info transpordiühenduse kohta Hiiumaaga.

Tallinna ja Kärdla vahel peab ühendust kiirbuss, vedajafirma GoBus. Väljumine iga päev Tallinnast kl 8 (saabumine Kärdlasse orienteeruvalt 12.30) ja 16.20, väljumine Kärdlast iga päev kl 7.35 ja 15.45 (jõudmine Tallinna kl 20). Täispilet 12 eurot (sisaldab laevapiletit), sooduspilet pensionäridele 10eurot. 

Laevaühendus toimub Läänemaa Rohuküla sadama ja Hiiumaa Heltermaa sadama vahel. Liini teenindab Väinamere Liinid OÜ parvlaevad Hiiumaa ja Regula (sõltuvalt väljumisest). 27. maini kehtiv graafik asub lehel http://tuulelaevad.ee/index.php?option=com_tuulelaevad&Itemid=34&lang=et Autopiletit EI OLE vaja internetist ette ära osta kui tulete/lähete laupäeval, sest siis ei ole suurt tunglemist ja saate osta pileti otse kassast. Sõiduauto ülevedu maksab 7,67 (reedel Rohukülast ja pühapäeval Heltermaalt pärast kl 13 on hind kõrgem - 11,51). Reisijapilet täisealisele 2,56 ja pensionärile 1,28. 

NB! Kui keegi soovib tulla autoga Rohuküla sadamasse aga mitte autot üle sõidutada (saate nt koha üle mere tulevas autos), siis... sellisel juhul saab auto jätta TASUTA parklasse. Rohukülla jõudes ignoreerige märke, mis juhatavad välikassast paremal asuvasse tasulisse parklasse. Sõitke hoopis otse jaamahoone suunas (madal hall majake) ja sellest mööda aia sisse. Seal on parkimine tasuta, mis iganes muid märke te ka ei leiaks, ignoreerige neid.

Lennuühendust Tallinna ja Kärdla lähedal Hiiessaares asuva lennujaama vahel peab AS Avies. Laupäeviti on vaid üks väljumine kl 9 Tallinnast (lend u 30 minutit). Täpsem graafik http://avies.ee/?id=106&keel=1 Hind 19.81, pensionärile 16,94. Pileti saab osta Aviese kodulehelt või telefonidel 6058 887, 55 603 687, e-posti teel airport@estair.ee Hiiessaarest toob Kärdlasse väikebuss, mis väljub kohe pärast lennu saabumist (ilmselt on sõit tasuline - vanasti oli vist 15krooni). Laupäeviti sobilikku tagasilendu pole (Tallinnast tulev lend lahkub kohe).

Mujalt kui Tallinna suunalt on korraldatud transpordiühendus Hiiumaaga enam kui puudulik, sh niinimetatud tõmbekeskuse Pärnuga. Isegi kui on olemas bussiühendus Haapsaluga, siis on võimalik, et edasi Rohukülla pääsemiseks ei ole liinibussi või kui ka on, siis see jõuab kas napilt laevale või ei jõuagi. Esmakordsel külastajal, kes vajab sadamas ringivaatamiseks aega, on tõsine oht õigest laevast maha jääda. Reisijapiletit saab sularahas osta vaid välikassas, mis on bussipeatusest kaugel. Kaardiga ostmiseks tuleb siseneda jaamahoonesse, kus on vastav automaat. Kui keegi soovib siiski iseseisva seikluse ette võtta, siis soovitan Haapsalust võtta takso. Hoiate kõvasti närve kokku.

PS! Autoga tulijatele väike vihje. Viljandlaste Hiiumaale tuleku põhjal väike õpetus - Haapsalus, kohe pärast Säätumarketit olevalt ringteelt tuleb sõita otse, siis saate õigesse kohta. Kahjuks seal puudub korrektne viide, et nii saab Hiiumaale/Rohukülla.

Soovi korral otsin kokku info ka toitlustuse ja majutuse võimaluste kohta.

Teie tagasisidet HILJEMALT 18. MAIKS ootama jäädes,

Kadi Laid
Hiiumaa osakonna juhataja

Johann Voldemar Jannsen – 190

16. mail möödub 190 aastat eesti rahvusliku liikumise suurkuju, „postipapa“ Jannseni sünnist. Pärnu muuseumi ürituste eesmärgiks on Eesti rahvusliku liikumise algataja ja rahvavalgustaja elutöö väärtustamine, eestikeelse ajakirjanduse, laulupidude traditsiooni ja eesti teatri alusepanija juubeli tähistamine 16. mail Pärnus koos Pärnumaa Väikemuuseumide Seltsingu infolaada ja rahvapeoga ning suvenäitusega ( 30.06-15.09 ) Pärnu Muuseumis, milles eksponeeritakse eestlaste riietumiskultuuri arengut läbi Jannseni tegevuse ning eesti omakultuuri arengu tähtsündmuste ( 1857 – 1918 ). Pärnu linn on alates 1994. aastast on välja andnud Johann Voldemar Jannseni nimelist auhinda Pärnu kultuuri- ja haridusellu märkimisväärse panuse teinud isikule tema töö väärtustamiseks ja J.V. Jannseni mälestuse jäädvustamiseks. Ettevõtmistega rõhutame J.V. Jannseni tähtsust eesti rahvusliku mõtte arengus, et väärikalt tähistada suurmehe auväärset juubelit ja tänada tema töö jätkajaid tänapäeval. Projekti kajastavad ajalehed

”Postimees” ja ”Pärnu Postimees ” , ERR ja Pärnu Raadio.

Johann Voldemar Jannsen - 190

Sünnipäevakontserdi ja rahvapeo ajakava

Laupäeval, 16.mail 2009

17.45 Rongkäigu kogunemine Jannseni kuju juures Rüütli tn.
18.00 Esineb Pärnu Noorte Puhkpilliorkester
„Pärnu Postimehe“ teretamine
(PP toimetuse aknalt – Postipapa Jannsen)

Jannseni kuju pesemine ja ajalehe silitamine
 

18.15 Rongkäik puhkpilliorkestri saatel suundub mööda Rüütli tn. end.Endla teatri monumendi juurde Rüütli platsil
18.30 Pärnu Linnapea tervitus.
18.35 Sõnalis-muusikaline kompositsioon Jannseni, Koidula, Pärnu Kammerkoori ja Pärnu Noorte Puhkpilliorkestri osavõtul
18.50 Johann Voldemar Jannseni nimelise preemia kätteandmine
18.55 „Pärnu Postimehe“ preemia kätteandmine
19.00 „ Mu isamaa, mu õnn ja rõõm „ – Pärnu Kammerkoor ja Pärnu Noorte Puhkpilliorkester
19.30 Rahvapeo, töötubade ja muuseumide infolaada algus Koidula Memoriaalmuuseumi aias ( Jannseni 37 )
19.40 Audru naised ja Audru pillimehed ( laulu ja tantsukava koos tantsuõpetustega )
21.00 Doris Kareva luuletund muuseumi klassitoas
21.30 Ans. Piccolo Folk tantsumuusika
22.00 Õnneloosi loosimine
22.15- 23.15 Ans. Piccolo Folk tantsumuusika
23.30 Lõpetamine ja Ilutulestik

Kell 13.00 Ingerisoome Seltsi majas annavad suguvõsakokkutulekuid organiseerinud liikmed teistelegi nõu selle raske ürituse läbiviimiseks.

Koduloolased annavad teada oma üritustest, kuhu oodatakse ka suguvõsauurijaid: kell 11.00 tuleb Ingerisoome seltsi majja Saaremaa viikingite ajast vestlema Kalle Kesküla Nasvalt

6. mai 2007 toimub Soome-Ingeri Seltsi majas (Lõuna tn 18) koosolek. Koosolek algab kell 13.00. Korjame Saaremaa suvepäevadest (4.-5.august) osalejatelt 200 krooni.
Lisaks on meeldiv võimalus kuulata loengut - dr Kaja Rand vestleb geneetikast.

22. mail 2005 kogume infot, kes osalevad suvistest üritustest, kogume liikmemakse ja reisist osalejatelt tasu. Kutsume külla lektori.

28. mai - 03. juuni 2004 sai Chaplinis üles pandud pärnakatest suguvõsauurijate materjalidest koostatud näitus. Kõige suuremaks eksponaadiks oli Schützide sugupuu, lisaks väiksema formaadilised sugupuud: Lattikud, Lasnad, Lorentsid ja Jurnid. Veel oli esindatud kõugu- ja tüvetabelid, fotoalbumid, kokkutulekute materjal (lipud, meened, fotod). Külalisi oli Eestist, Austraaliast, Soomest, Rootsist. Tore, et Tallinna koolilapsedki selle näituse üles leidsid! Huvi oli üpris suur!

23. mail 2004 toimus kevadise hooaja viimane koosolek Ingerisoome Kultuuriseltsi majas Lõuna tn 18 Pärnus. Kuulasime huvitavaid lugusid Heinrich Jurni ja Elmi Tohveri suguvõsadest. Andsime viimast infot Saarde ekskursioonist ja ESTO-le sõidust.

17. mail 2003 Pärnu-Jaagupi ja Vigala kihelkonda. Tutvusime Pärnu-Jaagupi raamatukogu ja sealse koduloo toaga. Põnev Sergei Seelandi poolt tutvustatud Pööravere, Kaelase, Nurtu, Valgu, Kasti, Haimre ja Päärdu mõisate-mõisnike ajalugu. Eriliselt vahva on Velisel asuv Sillaotsa muuseum. Sõidu viimaseks vaatamisväärtuseks jäi Vigala kirik.

29. mail 2002 käisid Pärnu suguvõsa- ja kodu-uurijad AGAPE keskuses, kus tutvusime majaga, selle ajalooga ja tegevusega. Kohvikus andis hr Tõnu Kuusemaa põhjaliku ülevaate religiooni ajaloost, põhjendas ususõdade tekkepõhjuseid ja palju muud. Igati hariv ja huvitav üritus.

16. mail 2001 tutvusid EGeS liikmed Pärnu Elisabeti kiriku kantselei arhiiviga, meeldiva üllatuse korraldas pastor hr Põder, kes vestles meiega kiriku ajaloo ja tänapäeva teemadel.

27. - 30. maini 1999 a. külastas Eesti Genealoogia Selts soome suguvõsauurijaid, reisist võttis osa 3 pärnakat. Reisimuljetest saime kõik osa tänu Elmu Rukki filmitud videole.