Uudised – 2009

4. detsembril kell 11.00-16.00 toimub Pärnu Keskraamatukogu konverentsisaalis Eesti Kodu-Uurimise Seltsi 70. aastapäeva raames konverents, mille ettekanded on peamiselt Pärnu-teemalised. Huvilistel võimalusel eelregistreeruda Ester Kerge juures Pärnu-Jaagupi raamatukogus tel 4494248 või parnu-jaagupi@pkr.ee

Ester

Konverentsi kava on järgnev.

Eesti Kodu-uurimise Selts 70

Konverents 4. detsembril Pärnu Keskraamatukogus

Ajakava:
11.00 – 11:30  Registreerimine
11.30 – 13.30 ettekanded
13.30 – 14.00 kohvipaus
14.00 – 16.00 ettekanded
16.00 –  ringkäik raamatukogus

Ettekanded:
11.30-11.40 Avamine
11.40-12.00 Eesti Kodu-uurimise Selts läbi aegade – Andrus Ristkok, EKUSi esimees
12.00-12.20 Pärnu Eesti fotograafia ajaloos – Vilve Asmer, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja
12.20-13.00 Külatoimkonnast koduloolaste seltsini
Pärnumaa koduloolaste tegevusest – Mart Liira,
Väikemuuseumid Pärnumaal – Lea Puust, Laine Järvemäe,
13.00-13.30 Õpilaste kodu-uurimine – Ene Luka

Kohvipaus

14.00-14.20 Mõnda kodu-uurija mõistest – Kalju Idvand
14.20-14.40 Killukesi spordiajaloost – Heldor Käärats
14.40-15.00 Muinaspärandi hoide rahvaliikumistest Pärnumaal – Eduard Rajari
15.00-15.20 Pärandkultuuri inventeerimisest – Jürgen Kuzmin
15.20-15.30 Sõnavõtud
15.30-15.40 Arhivaalide kauglaenutamine - Maie Sutt
15.40-16.00 Koduloolised andmebaasid Pärnu Keskraamatukogus – Heda Piiriste
16.00 Ringkäik raamatukogus

Näitused:
Eesti Kodu-uurimise Selts 70
Pärnumaa kodulooline raamat
Pärnu vanades trükistes (Olaf Esna kogust)
Pilk spordiajalukku

Kodulooliste raamatute müük

Andmekaitse Inspektsioon
Pressiteade
17.11.2009

Uus juhis aitab suguvõsauurijaid

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) koostas suguvõsauurijate töö hõlbustamiseks juhise, mis lähtub põhimõttest, et inimesel on õigustatud huvi teada oma päritolu, esivanemaid ja sugulasi.

AKI peadirektori Viljar Peebu sõnul ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduse nõudeid kui suguvõsaandmestikku kogutakse ja kasutatakse suguvõsa sees isiklikul otsatarbel. „Samuti ei pea oma suguvõsa uurimisel küsima andmete töötlemiseks nõusolekut nendelt, kelle andmeid töödeldakse.“

„Samas peab meeles pidama, et andmestiku avaldamisel internetis või kasutamisel ärilisel eesmärgil kohaldub nii isikuandmete kaitse seadus kui ka eelneva nõusoleku küsimise nõue,“ selgitas Peep.

Abistamaks suguvõsauurijad, kes on jäänud hätta asutuste erineva praktikaga võtab AKI juhis perekonnaseisuametnike, arhiivide ja rahvastikuregistri jaoks kokku asjakohased sätted eriseadustest ja EL direktiivist koosmõjus Riigikohtu praktikaga.

Juhisega on kõik huvilised oodatud tutvuma inspektsiooni veebilehel.

Lugupidamisega
Elsa Neeme
avalike suhete nõunik
Andmekaitse Inspektsioon
Tel 6 27 41 43
GSM 53 315 798

Kirja edastas Kadi Laid Suguselts listi

I päev: Väljasõit PÄRNU hotelli eest 1. augustil, laupäeval, kell 8.00

10.00 -11.00 Valga muuseum. Osavõtjate saabumine Tartust ja Viljandist.
11.10 Gauja jõeorg, Vijcieme mõis (läbisõidul)
11.30 – 12.40 Trikâta ordulinnus (muistsete liivlaste pealiku linnus), mõisakoht.
13.00 – 14.00 Valmiera ordulinnus, Koduloomuuseum
14.00 – 15.20 Lõuna Valmieras
15.30 - 16.00 Kokmuiza mõisakompleks, kool.
16.20 - 17.00 Rencçni, Liivimaa maamarssali ja Kuramaa kuberneri mõis.
17.10 – 17.30 Dûras, Burtnieksi järv, kirik
17.40 – 18.20 Majutus Burtnieksi koolis, õhtusöök
18.30 – 19.00 Tutvumine Burtnieksi lossivaremete ja mõisakompleksiga.
19.00 – 23.00 Pargikontsert, kohtumised kohalike koduuurijatega; vaba aja veetmine.

II päev - 2. august, pühapäev

7.30 – 8.30 Hommikusöök ja ettevalmistus väljasõiduks.
9.10 – 12.00 Cçsis
12.10 – 13.00 Drabeši, Araiši:mõisahooned ja kirik ordulinnuse asemel: järvesaarel oli üles ehitatud muistsete latgalide puidust linnus.
13.20 – 15.00 Ungurmuiþa (Unguri).Restaureeritud mõisahooned, näitus mõisa ajaloost. Lõuna
15.20– 16.00 Lielstraupe (Straupe). Riia piiskopi linnus, taastatud mõisahoonetena.
16.50 – 17.30 Limbaþi. Riia piiskop Albertile liivlaste maalinnale ehitatud linnuse varemed on taastamisel. Mõisa härrastemajas on koduloo muuseum.
19.30 Pärnus,

Rajameister Mart Liira 

Giidiks Burtnieki kooli õpetaja Tatjana Eglite, kes on meile kinni pannud Cesise lossi külastuse, kokku leppinud teiste muuseumidega ja on meiega Valgast alates. Suhtlemiskeel vene.

Osavõtumaks 700 kr katab sõidukulud, tasu giidile, meened, muuseumide (sh Cesise lossi) külastuse, ööbimise, õhtu- ja hommikusöögi Burtniekis. Kaasa võtta voodipesu.

Osavõtumaks kanda 30. juuniks Ester Kerge arvele 10010343678014 SEB pangas

Registreerimine 
pjr@halingavald.ee, tel 4494248 Ester Kerge, mob 53442081 Mart Liira

Johann Voldemar Jannsen – 190

16. mail möödub 190 aastat eesti rahvusliku liikumise suurkuju, „postipapa“ Jannseni sünnist. Pärnu muuseumi ürituste eesmärgiks on Eesti rahvusliku liikumise algataja ja rahvavalgustaja elutöö väärtustamine, eestikeelse ajakirjanduse, laulupidude traditsiooni ja eesti teatri alusepanija juubeli tähistamine 16. mail Pärnus koos Pärnumaa Väikemuuseumide Seltsingu infolaada ja rahvapeoga ning suvenäitusega ( 30.06-15.09 ) Pärnu Muuseumis, milles eksponeeritakse eestlaste riietumiskultuuri arengut läbi Jannseni tegevuse ning eesti omakultuuri arengu tähtsündmuste ( 1857 – 1918 ). Pärnu linn on alates 1994. aastast on välja andnud Johann Voldemar Jannseni nimelist auhinda Pärnu kultuuri- ja haridusellu märkimisväärse panuse teinud isikule tema töö väärtustamiseks ja J.V. Jannseni mälestuse jäädvustamiseks. Ettevõtmistega rõhutame J.V. Jannseni tähtsust eesti rahvusliku mõtte arengus, et väärikalt tähistada suurmehe auväärset juubelit ja tänada tema töö jätkajaid tänapäeval. Projekti kajastavad ajalehed

”Postimees” ja ”Pärnu Postimees ” , ERR ja Pärnu Raadio.

Johann Voldemar Jannsen - 190

Sünnipäevakontserdi ja rahvapeo ajakava

Laupäeval, 16.mail 2009

17.45 Rongkäigu kogunemine Jannseni kuju juures Rüütli tn.
18.00 Esineb Pärnu Noorte Puhkpilliorkester
„Pärnu Postimehe“ teretamine
(PP toimetuse aknalt – Postipapa Jannsen)

Jannseni kuju pesemine ja ajalehe silitamine
 

18.15 Rongkäik puhkpilliorkestri saatel suundub mööda Rüütli tn. end.Endla teatri monumendi juurde Rüütli platsil
18.30 Pärnu Linnapea tervitus.
18.35 Sõnalis-muusikaline kompositsioon Jannseni, Koidula, Pärnu Kammerkoori ja Pärnu Noorte Puhkpilliorkestri osavõtul
18.50 Johann Voldemar Jannseni nimelise preemia kätteandmine
18.55 „Pärnu Postimehe“ preemia kätteandmine
19.00 „ Mu isamaa, mu õnn ja rõõm „ – Pärnu Kammerkoor ja Pärnu Noorte Puhkpilliorkester
19.30 Rahvapeo, töötubade ja muuseumide infolaada algus Koidula Memoriaalmuuseumi aias ( Jannseni 37 )
19.40 Audru naised ja Audru pillimehed ( laulu ja tantsukava koos tantsuõpetustega )
21.00 Doris Kareva luuletund muuseumi klassitoas
21.30 Ans. Piccolo Folk tantsumuusika
22.00 Õnneloosi loosimine
22.15- 23.15 Ans. Piccolo Folk tantsumuusika
23.30 Lõpetamine ja Ilutulestik

EGeS Pärnu osakonna sugupuude näitus "Sugupuu uurimine ja vormistamine - see on imelihtne" avatakse pidulikult Pärnu Muuseumi väikeses saalis (II korrusel) 3. veebruaril kell 15.00. Näitus on avatud 14. märtsini. Kõik huvilised on oodatud.

Head Pärnu genealoogid,

Annan teada 10. veebruaril Pärnu Keskraamatukogus toimuvast teabepäevast ja kutsun ühtlasi huvilisi üles kohtumisest osa saama. Alljärgnev teadaanne on kättesaadav ka Rahvusarhiivi veebi uudistest http://www.ra.ee/?news_id=160 ja peagi ka Pärnu raamatukogu kodulehelt.

Heade soovidega

Birgit Kibal
Rahvusarhiivi infojuht

Arhiivikasutaja teabepäev Pärnus

Rahvusarhiiv on juba aastaid võimaldanud veebipõhist arhiivikasutust, varasemast kiiremat ja mugavamat viisi teabeni jõudmiseks kodust või kontorist väljumata. Et senitehtust ja lähitulevikku plaanitavast veelgi selgem ja just pärnakat ning Pärnu piirkonda puudutav teadmine leviks, korraldame arhiivikülastajaile suunatud teabepäeva Pärnu Keskraamatukogus.

Teabepäeva juhatab sisse Pärnu Keskraamatukogu direktriss *Saima Andla*, tervitussõnad ütleb riigiarhivaar *Priit Pirsko*. Arhiivikasutuse suundadest ja võimalustest räägib Ajalooarhiivi direktor *Indrek Kuuben*, arhiiviteenuseid Pärnus tutvustab Ajalooarhiivi kasutusosakonna juhataja *Tõnis Türna*. Päeva lõpetame kohvi ja aruteluga.

Ootame teabepäevast osa saama praeguseid ja tulevasi arhiivikasutajaid, kodanikke, kes huvituvad perekonnaloo või kodukoha minevikust, õpilasi ja tudengeid, kes vajavad kas täiendavaid või alternatiivseid allikaid
kooli- ja kursusetööle, ajakirjanikke, kelle artikkel nõuab allikalist ehk seniavaldamata tuge, või mis tahes uurimistööga tegelevaid inimesi.
Osalemine on vaba.

Rahvusarhiivi teabepäev "Arhiivilt kasutajale" toimub Pärnu Keskraamatukogu (Akadeemia 3) konverentsisaalis teisipäeval, 10. veebruaril algusega kell 14.

Lähem teave:
Birgit Kibal - birgit.kibal@ra.ee 738 7562, 53 450 403 
(2.-9. veebruaril Tõnis Türna - tonis.tyrna@ra.ee 738 7516).

maldas enda veebilehelt ühe andmebaasi. Tegemist on Vändra valla andmebaasiga. Antud andmebaas tuli plaaniks eemaldada 3 kuud hiljem peale avaldamist. Küsisin andmete täiendajalt natuke täiendust ning ta oli nõus venitama asja aasta vahetuseni. Sellega sai ta hakkama ja nüüdsest seda andmebaasi meie veebilehel antud kujul ei näe. Kas tuleb mingeid muudatusi ja täiendusi on hetkel vara öelda. Lubada ei julge me midagi.

Miks sai selline otsus vastuvõetud?

Antud andmebaas oli esmalt kõige suurem. See ei puudutanud mind ega andmete täiendajat (see oli esimene põhjus). Viimane aga tekitab olukorra, kus kohast meie teame, kes tahab ennast seal veebis näha ja kes mitte. Lisaks oli andmebaas kokku pandud mitmete isikute poolt ja see rikus "hea" olukorra ära - samas mõte oli meil hea. Andmebaasi kohta tuli ka vastakaid arvamusi (lisage see või teine isik andmebaasi (tehke muudatusi/parandusi [viimaseid me ootasime tõesti]) või siis, ma kaeban Teid isikukaitse seaduse pärast kohtusse). Positiivseid asju oli küll rohkem, aga paar tilka meepotis, rikuvad asja ära. Samas olime kursis antud seadusega. Samas oli andmebaas kokku pandud mitmete isikute poolt ja isikud, kes andmebaasi sisu ei valda on väga raske uuendusi sisse viia (tegelikult küll suglus-suhtest arusaada). Andmete edastaja ei pruukinud seadusest midagi teada. Samas kui muudatusi pead tegema tööajal, tööl, siis võtab see võõral isikul suvenemiseks väga kaua aega ning isiklik töö jääb tegemata (jah, suguvõsa uurimine on hobi! Aga ikkagi). Ning lõpuks: Isik kes andis andmed oleks pidanud teama, kes ja kuidas suhtub antud andmetesse. Hetkel saan mina öelda seda, et programm mida kasutame pole Eesti seaduse sõbalik (tegelikult pole ükski), sest isikukaitseseadus on väga keeruliseks läinud. Näiteks isik, kes on eile surnud ei saa täna veel avalikult väljas olla. Üritage seda mõnele programmile selgeks teha! Miinimum on 100 aastat aga 30 aastat surmast?

Mis saab edasi?

Esmalt muidugi elame edasi. Sellisel kujul antud andmebaasi veebi ei tule. Ainus mida võib loota on see, et mõni seltsiliige on nõus avaldama enda isiklikku uurimust (korrigeeritud andmbaasi). Seega on tegemist väiksema andmebaasiga ja ka tema saab vajalikud muudatused otse sisse viia (need on näha veebilehel). Ja suhelda tuleb ka temaga! Veebilehe külastaja peab aga natuke rohkem lugema, et teada kellele kiri saata!
Järgmine suurem eemaldamine võib puudutada Sauga Audru Seliste Halinga vald  andmebaasi. Hetkel pole see veel ohus, kuid kunagi pole teada.

Lõpetuseks

Kui veebikülastaja tahab teha täiendusi, siis need on alati oodatud. Kui aga arvatakse, et see või teine isik/info ei võiks veebis nähtav olla, palun andke ka seda kindlasti teada, samas ärge hüpake kohe kaela seadustega. Andmebaasid on kokku pannud üks või mitu isikut, mitte veebilehe haldaja ja nende täiendaja. Rääkige ja selgitage rahulikult ning kõik saab korda. PS! Kas keegi on viimasel ajal saanud töötava vastuse kasutades Google otsingut ning tulemuseks on aadress pered.eges-parnu.ee/ - ja see töötab? Ehk, kuidas veebikülastaja jõuab antud veebilehele? See viimane variant läbi Google sattuda veebilehele http://pered.eges-parnu.ee/ ei tohiks enam võmalik olla. Tagasiside oleks väga hea?

Aitähh ja mõistvat suhtumist!

Veebilehe toimetaja
Marko Livental