Pärnu Muuseumi loengusarja 2020.a. I moodulit alustab Jaana Ratas loenguga "Rõivad enne rahvarõivaid"

Neljapäeval, 30. jaanuaril algusega kell 15.30.

Kas ja mida me teame rõivastest Eestis enne rahvarõivaid?

Rõivastus ja muu kehakaunistamine on inimkonna algusest peale olnud oluline osa inimese identiteedist. Rahvarõivad on tänapäeval väga populaarsed, aga kas me teame ka midagi varasemate aegade riietumistavadest? Sellele heidavad valgust näiteks arheoloogilised allikad. Rõiva- ja tekstiilileiud Eesti territooriumilt on vähesed, küll aga on kaevamised toonud päevavalgele hulgaliselt ehteid ja muid rõivalisandeid erinevatest perioodidest. Loeng teeb ajarännaku läbi Eesti arheoloogiliste leidude, millest otsime viiteid rõivastusele, kiviajast uusajani. Otsime kõrvale ka ajaloolisi toetuspunkte. Loeng on illustreeritud ohtra pildimaterjaliga.

Jaana Ratas on EKA diplomiga kunstnik, kes on oma töö sidunud arheoloogiaga, ja eriti arheoloogiliste tekstiilidega. Rõivaste vanem ajalugu on teda huvitanud juba palju aastaid, selle sisulisi loenguid annab ta ka Viljandi Kultuuriakadeemias.

Osalemiseks palume registreeruda siin: http://www.parnumuuseum.ee/parnu-muuseum/loengusari

Pärnu Muuseum korraldab loenguõhtuid Pärnu ja Pärnumaa õpetajatele ja huvilistele. Loengusari on eelkõige suunatud õpetajatele, kuid oodatud ka kõik teised ajaloohuvilised väljastpoolt õppeasutusi. Eesmärgiks on paikkonna ajaloolise kultuuriloo ja muuseumi töövaldkondade tutvustamine ning täiendkoolituse pakkumine piirkonna kooliõpetajatele. Loengumaterjalid on abiks riiklike õppekavade mitmekesistamisel.

Loengusarja esimene moodul leiab aset jaanuarist maini 2020. aastal. Moodul koosneb neljast loengust. Loengud on mõeldud õpetajatele täiendkoolitusena ja Pärnu Muuseum omab õigust väljastada loengusarja lõppedes igale koolituse läbinud õpetajale tunnistus.

Täiendkoolitusel osalevatele üldhariduskoolide õpetajatele on loengutes osalemine tasuta, teistele huvilistele näitusepiletiga (5/4€).

Kohtumiseni muuseumis!

Pärnu Muuseum
Aida 3, Pärnu
www.parnumuuseum.ee

Koosolekul osales 7 isikut. Paar pilti pildialbumis.

Pärnu seltsi ühine teatrikülastus Jannseni muuseumis: "Viru laulik ja Koidula"

Järjekordne loeng tulemas

Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi algatusel toimuvad loengud Pärnu linnast , selle kujunemisest, majadest, muinsuskaitsest ja muustki huvitavast. Esimene nende loengte sarjast oli juba 25.jaanuaril. Jätkus kuulajaid ja esitati ka küsimusi. See, et algus läks hästi, innustab ka edaspidi rahvale tarkust jagama. Avaloengu teemaks oli E.Rajari „Puulinn”. Puust linn, puust majad oma erisustega, kaunistustega, eripäraste uste ja akendega. Sellele teemale tuleb järg puumajade hädade ja haigustega ning mõningate õpetustega hädast hoidumiseks.

Järgmised kaks loengut peab muinsuskaitsearhitekt Rein Raie. Teemaks „Pärnu vanadel linnakaartidel”

Selle kevadise loengusarja tahaks lõpetada juunikuus riikliku muinsuskaitse teemadel. Meile esitati küsimus, kas sellest ka räägitakse, kuidas muinsuskaitse omanikke kiusab. Räägime siis, kas ikka kiusab ja kuidas siis ja ka sellest, kas ta ka vajaduse korral abistab.
Suvel, kui ilmad ilusad, oleme valmis tegema ekskursioone kalmistutel ja ka vanalinnas.

Jälgige reklaami! Meie kodulehe aadress on: http://muinsuskaitse.hansafoto.com/

Järgmine loeng toimub 25. märtsil kell 18.00. Koht on sama, Lõuna 18, Ingerisoome seltsi maja.

Eduard Rajari
PMS liige

21. jaanuaril 2011 kell 12.00 Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi majas Lõuna tn. 18

Kohtumine Aadu Mustaga. Arutluse all on: mida annab genealoogia kodu-uurimisele, Eesti arhiivides leiduvad Pärnumaa materjalid ja piiritagused arhiivid.

Laupäeval, 17.jaanuaril kell 10.00 saame kokku Pärnu Ingeri-Soome Seltsi majas Lõuna tn 18.

Õige pea saame linnarahvale tutvustada oma tööd ja loomingut muuseumi näitusesaalis. Tahame kuulda, mida teil eksponeerimiseks pakkuda on.

Sel aastal on Pärnu seltsil au läbi viia EGeS aastakoosolek. Kes millist abi saab selle ürituse heaks anda, sel teemal tahame nõu pidada.

Juhul, kui Jõulude ja aastavahetuse piduroogade ning kingituste ostudest raha üle juhtus jääma, korjame võlgu olevaid eelmise ja lisaks selle aasta liikmemakse. Aastamaks aastast 2009 on ükssada (100.00) krooni ja sisseastumismaks uutele liikmetele viiskümmend (50.00, selle eest saab seltsi rinnamärgi) krooni. Muidugi saab liikmemakse saab maksta kogu aasta vältel.

Lootes aktiivsele osavõtule,
sekretär Eve

maldas enda veebilehelt ühe andmebaasi. Tegemist on Vändra valla andmebaasiga. Antud andmebaas tuli plaaniks eemaldada 3 kuud hiljem peale avaldamist. Küsisin andmete täiendajalt natuke täiendust ning ta oli nõus venitama asja aasta vahetuseni. Sellega sai ta hakkama ja nüüdsest seda andmebaasi meie veebilehel antud kujul ei näe. Kas tuleb mingeid muudatusi ja täiendusi on hetkel vara öelda. Lubada ei julge me midagi.

Miks sai selline otsus vastuvõetud?

Antud andmebaas oli esmalt kõige suurem. See ei puudutanud mind ega andmete täiendajat (see oli esimene põhjus). Viimane aga tekitab olukorra, kus kohast meie teame, kes tahab ennast seal veebis näha ja kes mitte. Lisaks oli andmebaas kokku pandud mitmete isikute poolt ja see rikus "hea" olukorra ära - samas mõte oli meil hea. Andmebaasi kohta tuli ka vastakaid arvamusi (lisage see või teine isik andmebaasi (tehke muudatusi/parandusi [viimaseid me ootasime tõesti]) või siis, ma kaeban Teid isikukaitse seaduse pärast kohtusse). Positiivseid asju oli küll rohkem, aga paar tilka meepotis, rikuvad asja ära. Samas olime kursis antud seadusega. Samas oli andmebaas kokku pandud mitmete isikute poolt ja isikud, kes andmebaasi sisu ei valda on väga raske uuendusi sisse viia (tegelikult küll suglus-suhtest arusaada). Andmete edastaja ei pruukinud seadusest midagi teada. Samas kui muudatusi pead tegema tööajal, tööl, siis võtab see võõral isikul suvenemiseks väga kaua aega ning isiklik töö jääb tegemata (jah, suguvõsa uurimine on hobi! Aga ikkagi). Ning lõpuks: Isik kes andis andmed oleks pidanud teama, kes ja kuidas suhtub antud andmetesse. Hetkel saan mina öelda seda, et programm mida kasutame pole Eesti seaduse sõbalik (tegelikult pole ükski), sest isikukaitseseadus on väga keeruliseks läinud. Näiteks isik, kes on eile surnud ei saa täna veel avalikult väljas olla. Üritage seda mõnele programmile selgeks teha! Miinimum on 100 aastat aga 30 aastat surmast?

Mis saab edasi?

Esmalt muidugi elame edasi. Sellisel kujul antud andmebaasi veebi ei tule. Ainus mida võib loota on see, et mõni seltsiliige on nõus avaldama enda isiklikku uurimust (korrigeeritud andmbaasi). Seega on tegemist väiksema andmebaasiga ja ka tema saab vajalikud muudatused otse sisse viia (need on näha veebilehel). Ja suhelda tuleb ka temaga! Veebilehe külastaja peab aga natuke rohkem lugema, et teada kellele kiri saata!
Järgmine suurem eemaldamine võib puudutada Sauga Audru Seliste Halinga vald  andmebaasi. Hetkel pole see veel ohus, kuid kunagi pole teada.

Lõpetuseks

Kui veebikülastaja tahab teha täiendusi, siis need on alati oodatud. Kui aga arvatakse, et see või teine isik/info ei võiks veebis nähtav olla, palun andke ka seda kindlasti teada, samas ärge hüpake kohe kaela seadustega. Andmebaasid on kokku pannud üks või mitu isikut, mitte veebilehe haldaja ja nende täiendaja. Rääkige ja selgitage rahulikult ning kõik saab korda. PS! Kas keegi on viimasel ajal saanud töötava vastuse kasutades Google otsingut ning tulemuseks on aadress pered.eges-parnu.ee/ - ja see töötab? Ehk, kuidas veebikülastaja jõuab antud veebilehele? See viimane variant läbi Google sattuda veebilehele http://pered.eges-parnu.ee/ ei tohiks enam võmalik olla. Tagasiside oleks väga hea?

Aitähh ja mõistvat suhtumist!

Veebilehe toimetaja
Marko Livental

Tartu Ülikooli raamatukogus Rahvusarhiivi teabepäev "Arhiivilt kasutajale". Osavõtust teatada 21. jaanuariks Estrile

25. jaanuaril 2006 kohtusid Marje Neitsov ja Eve Jürgens Vantaa Suguvõsauurijate seltsi juhataja Teuvo Ikonen-iga. Neil on seltsis 460 liiget, kellest enamik juba "hallipäised", meil rohkem kui 10x vähem! Vahetasime infot oma seltsi tegevusest, seltsi suvepäevadest ja suvistest väljasõitudest. Oli võimalik tutvuda nende kodulehega. T.Ikonen kinkis Pärnu seltsile oma sugupuust koostatud raamatu ja mitmeid suguvõsa uurimisalast ajakirju. Lubasime edaspidi e-posti kaudu sidet hoida.

22. jaanuaril 2006 Pärnu suguvõsauurijate esimene koosolek saab toimuma Ingeri-Soome Seltsi majas (Lõuna tn 18). Pühapäeval algusega kell 13:00. Valime juhatust, teeme suveplaane ja ootame infot - kui paljud meist vajaks gooti kirja õppust.

22. jaanuaril 2005 käisime külas Läänemaa uurijatel. Tutvusime Rannarootsi muuseumi, Haapsalu lossipargi ja toomkirikuga. Läänemaa Keskraamatukogus ootas meid ees rikkalik kohvilaud ning vapustavalt head lektorid pr. Elle Jõesoo ja hr. Mart Helme. Leppisime kokku, et saadame Haapsalu näitusele ka mõned pärnakate koostatud sugupuud. Mõned pildid albumis.

12. jaanuaril 2003 saime kuulda EKUS-i kõrvale tekkinud Pärnumaa Koduloolaste seltsingu tööplaanidega. Seltsing kutsus ka genealooge nende liikmeiks ning osalema nende korraldatavatest üritustest. Pandi paika suvise õppepäeva marsruut Pärnu-Jaagupi kihelkonda. Pärnust astus EGeS-i 2 uut liiget (M.Kukk, H.Merila). Otsustati, et EGeS Pärnu juhatus jätkab samas koosseisus.

27. jaanuaril 2002 toimus Marje Neitsovi kodus Sindis EGeS Pärnu aruande-valimis-koosolek, osavõtjaid 15. Päevakorras oli uue aasta tegevusplaani koostamine; uue juhatuse valimine. Sellest aastast kuulub EGeS Pärnu juhatusse - Marje Neitsov, Sirle Saluste, Eve Jürgens ja Marko Livental.

13. jaanuar 2001 toimus EKUS Pärnu seltsingu poolt korraldatud kohtumine Raeküla Gümnaasiumis, Ella Põldsoo rääkis põhjalikult Raeküla linnaosa ja kooli ajaloost, saime ise sirvida õpilaste poolt koostatud kodu-uurimuslike töödega.